Kookosvesi on täis olulisi toitaineid nagu raud, kaalium (kaks korda rohkem kui banaanides), kaltsium, kloriid ja lauriinhape.
Sisaldab vähem kaloreid ja suhkrut kui kookospiim, olles madala kalorsusega kui enamik mahlasid.
Keskmise ahelaga triglütseriidide (MCT-de) rikkana aitab kookosvesi kaasa kaalu hoidmisele ja -langetamisele, muutes rasvad energiaks.
Kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja naatriumiga toetab see lihasfunktsiooni ja luustiku- ning südame tervist.
Tänu elektrolüütide tasakaalustamise omadustele optimeerib kookosvesi kehasüsteemide, sealhulgas vereringe, immuunsüsteemi ja lihaskonna toimimist.
Kookosvee antioksüdantsed omadused ja mõju tervisele
Kookosvesi aitab ennetada neerukivide teket, vähendades uriinis vabu radikaale ja oksalaate.
Loomkatsed viitavad antioksüdantsetele omadustele, kuid kinnitamaks sama mõju inimestele on tarvis rohkem uuringuid.
Magneesiumisisalduse tõttu võib see aidata veresuhkru taseme reguleerimist.
Kasutussoovitus - kui palju ja millal kookosvett tarbida?
Igapäevaselt võib vabalt juua ühe0.5 liitrise kookosvee, mis ei ole lisa suhkruga magustatud.
Võrreldes teiste spordijookidega, sisaldab kookosvesi märksa vähem kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi, mistõttu sobib see suurepäraselt kergema spordi puhul keha taastamiseks. Küll aga pole see nii tõhus intensiivse spordi puhul.
See on kasulik kehavedeliku taastamiseks pärast treeningut ning dehüdratsiooni leevendamiseks pärast haigust, kõhulahtisust.
Kasulik seedimisele, kui tarbida enne sööki.
Aitab taastada elektrolüüte pärast alkoholi tarbimist või väga palava ilma ajal.
Ettevaatus ja potentsiaalsed riskid
Ületarbimine võib põhjustada elektrolüütide tasakaaluhäireid, külma sümptomeid ("yin"-kehatüüpidele) ja võimalikke ohte raseduse varajases staadiumis.
Ei sobi neeruhaigustega inimestele, kõrge kaaliumitarbimise vajadusega inimestele ega neile, kes järgivad soole ärritussündroomi- ehk madala FODMAP-i dieeti.
Võib segada vererõhuravimite või operatsiooniks valmistumisega, kuna sisaldab rohkelt kaaliumi.